"Laps võib täiskasvanule õpetada kolme asja: olla ilma igasuguse põhjusetta õnnelik, olla koguaeg mingi asjaga ametis ja osata — kõigest jõust — nõuda seda, mida tahad." (P.C)
Hetkel on laps vanavanemate juures lähetuses, sest emmel on vaja õppida, siis on igatsevale emasüdamele sellised lausekesed väga soojendavad.
Aegajalt ikka imestan, kui arukad on koolieelikud, kui terased, kui otsekohesed ja kui palju on nendega võimalik arutleda. Ainult aita kaasa!
Eks nii mõnigi õppimisele planeeritud õhtu on kujunenud hoopiski lapsega filosoofilistel teemadel nagu elu, armastus, inimeste käitumine, fantaasiamaailm arutlemiseks.
Olen oma lapse üle uhke, sest kõigil nendel teemadel ja enamgi veel oleme saanud rääkida ja ta haakub. Ainuke erisus on, et tuleb mõelda, kuidas lapselähedaselt, aga samas võrdväärselt teemat edasi anda. See on võimalik, aga tõsise mõttetöö tulemusena! Indikaatoriks on aga lapse tärkav fantaasia ning küsimused, need kas tulevad või mitte.
Televisioonis on hästi palju sotsiaalseid saateid. Lapsele need meeldivad, sest reeglina need seotud ju lastega. Loomulikul hakkab laps kohe mõtlema ja ennast sealsete olukordadega võrdlema. Eks siis saabki talle turvatunnet jagatud! Sest laps on minult neid saateid vaadates küsinud, et emme, Sina ju küll armastad mind, Sina ju ei joo, Sina ju mind öösiti üksi ei jäta. Siis järgnebki seletamine, et miks kusagil on lood teisiti, kui meie kodus.
Aitame lastel (kas omad või võõrad) tunda endid turvaliselt, sest nemad alles õpivad siin karmis maailmas orienteeruma!
No comments:
Post a Comment