Kommunikatsiooni praktika leiab kasutust kõikides ametites. On kommunikatsiooni eest vastutavaid ametikohti ning kommunikatsioonikohustust kandvaid ametikohti (ametijuhendist tulenevalt). Kommunikatsiooni eetika eest vastutab aga iga töötaja.
Kommunikatsioon võimaldab kõikide tasandite suhtlemise. Suheldes erinevates keskkondades, ohustavad meid erinevad nüansid, samas on reeglid/tavad, millest tuleb kinni pidada. Neid nüansse tuleb eriti arvesse võtta just sotsiaalvõrgustikes suheldes.
Praktilisel kommunikatsioonil on erinevad tasandid. Inimeselt inimesele, organisatsioon ja inimene ning organisatsioon ja riik tasandid.
Kommunikatsioon inimeselt inimesele on sõnumi/emotsiooni edastamine üks ühele ning sellistel puhkudel võib esineda ka väga raskesti tõestatavat sõnalist vägivalda. Lisaks on inimeselt inimesele tasandil väga palju lisasõnumit tekstis ning teksti ümber. See on diskursus, mis annab sõnale emotsiooni. Selles osas ongi Eesti, Soome, Rootsi hästi diskursusekesksed maad. Inimeselt inimesele lõplik suhe kujuneb sellest, mis on nn ridade vahel. Samas, kui sõnum on edasi antud empaatiata, siis jääb sõnum ka vastu võtmata. See nüanss on põhiline kommunikatsiooni probleemkoht.
Organisatsioon ja inimene. Sellisel juhul on kommunikatsioon mittemateriaalne ressurss, aga halbade asjaolude kokkusattumisel toob kaasa väga suure materiaalse kahju. Konfliktolukorras ei panusta inimesed töösse 100% ning peale konflikti lahendumist suudavad inimesed töösse panustada, veel mitmeid päevi kuni 80%. Seega on palga- ning ülejäänud ametikohtadega seotud kulude arvutamisel võimalik saada reaalne kommunikatsiooni konflikti kahju.
Teine võimalus on negatiivse kogemuse levitamine, so 20x20 mudel. Iga inimene, kes on kogenud midagi ebameeldivat, räägib selle edasi ja nii hakkabki tekkima infolumepall, mis samuti tekitab organisatsioonile materiaalset kahju. Paraku positiivseid uudiseid selline infolumepall ei saada.
Organisatsioonis ongi kommunikatsioonijuht inimene, kes suudab teha ettepanekuid organisatsiooni suhtekliima parandamiseks (sõltumata vajalikest, personaliga seotud, keerulistest otsustest). Iga konflikt alandab kvaliteeti. Kommunikatsiooni juht ongi inimene, kes:
1. on reflekteerija (näitab organisatsioonile, milline ta on);
2. kannab operatiivset rolli ürituste, uudiskirjade, kommunikatsioonivoogude korraldamisel, reguleerimisel, kontrollimisel;
3. harib organisatsiooni käitumise, sotsiaalse vastutuse osas;
4. koolitab kaastöötajaid organisatsiooni väärtuste, kultuuri, suhtlemiseetika osas ning oskab luua teadmust, teha lobby (eesmärkide saavutamisel õige ja õigeaegne sekkumine).
Organisatsioon riik tasand. Eetikat mõjutab maailmavaade ja kultuuriline taust. Eristuvad isiklikud väärtused ning ühiskonna väärtused. Oluline on ausus vs kommunikatsioonieetika.
Kommunikatsiooni praktilisel kasutamisel tuleb järgida siiski põhimõtteid, et inimestele jääks alles nende väärikus ning terve emotsionaalne väli. Tuleb osata selgelt ning samas empaatiliselt juhtida oma sõna ning sõnumit! Äkki jääb siiski sõnaga tapmata!
Kommunikatsioon võimaldab kõikide tasandite suhtlemise. Suheldes erinevates keskkondades, ohustavad meid erinevad nüansid, samas on reeglid/tavad, millest tuleb kinni pidada. Neid nüansse tuleb eriti arvesse võtta just sotsiaalvõrgustikes suheldes.
Praktilisel kommunikatsioonil on erinevad tasandid. Inimeselt inimesele, organisatsioon ja inimene ning organisatsioon ja riik tasandid.
Kommunikatsioon inimeselt inimesele on sõnumi/emotsiooni edastamine üks ühele ning sellistel puhkudel võib esineda ka väga raskesti tõestatavat sõnalist vägivalda. Lisaks on inimeselt inimesele tasandil väga palju lisasõnumit tekstis ning teksti ümber. See on diskursus, mis annab sõnale emotsiooni. Selles osas ongi Eesti, Soome, Rootsi hästi diskursusekesksed maad. Inimeselt inimesele lõplik suhe kujuneb sellest, mis on nn ridade vahel. Samas, kui sõnum on edasi antud empaatiata, siis jääb sõnum ka vastu võtmata. See nüanss on põhiline kommunikatsiooni probleemkoht.
Organisatsioon ja inimene. Sellisel juhul on kommunikatsioon mittemateriaalne ressurss, aga halbade asjaolude kokkusattumisel toob kaasa väga suure materiaalse kahju. Konfliktolukorras ei panusta inimesed töösse 100% ning peale konflikti lahendumist suudavad inimesed töösse panustada, veel mitmeid päevi kuni 80%. Seega on palga- ning ülejäänud ametikohtadega seotud kulude arvutamisel võimalik saada reaalne kommunikatsiooni konflikti kahju.
Teine võimalus on negatiivse kogemuse levitamine, so 20x20 mudel. Iga inimene, kes on kogenud midagi ebameeldivat, räägib selle edasi ja nii hakkabki tekkima infolumepall, mis samuti tekitab organisatsioonile materiaalset kahju. Paraku positiivseid uudiseid selline infolumepall ei saada.
Organisatsioonis ongi kommunikatsioonijuht inimene, kes suudab teha ettepanekuid organisatsiooni suhtekliima parandamiseks (sõltumata vajalikest, personaliga seotud, keerulistest otsustest). Iga konflikt alandab kvaliteeti. Kommunikatsiooni juht ongi inimene, kes:
1. on reflekteerija (näitab organisatsioonile, milline ta on);
2. kannab operatiivset rolli ürituste, uudiskirjade, kommunikatsioonivoogude korraldamisel, reguleerimisel, kontrollimisel;
3. harib organisatsiooni käitumise, sotsiaalse vastutuse osas;
4. koolitab kaastöötajaid organisatsiooni väärtuste, kultuuri, suhtlemiseetika osas ning oskab luua teadmust, teha lobby (eesmärkide saavutamisel õige ja õigeaegne sekkumine).
Organisatsioon riik tasand. Eetikat mõjutab maailmavaade ja kultuuriline taust. Eristuvad isiklikud väärtused ning ühiskonna väärtused. Oluline on ausus vs kommunikatsioonieetika.
Kommunikatsiooni praktilisel kasutamisel tuleb järgida siiski põhimõtteid, et inimestele jääks alles nende väärikus ning terve emotsionaalne väli. Tuleb osata selgelt ning samas empaatiliselt juhtida oma sõna ning sõnumit! Äkki jääb siiski sõnaga tapmata!
No comments:
Post a Comment