Mõtestamata, teadvustamata kommunikatsioon ning puudulik kommunikatsioonikultuur pole vabandus nagu totalitaarse keskkonna kommunikatsioonipuuegi. Ühiskonna "ravimine" kommunikatsioonipuudest on ülisuur väljakutse. Multikultuurse ühiskonna kommunikatsioonialase teadlikkuse tõstmine sõltub siiski suuresti huvirühmadest, põhimõtetest ning põhimõttelisusest. Ideoloogiad on erinevad ja inimeste protsent, kes ideoloogilisi erinevusi, kriiside ennetamise eesmärgil, mõtestavad on veel väike. Lisaks on ka liiga palju nn "niisama jätmise" seisukohta, et kõik vaibub iseenesest, inimesed unustavad.
Kogu eelneva foonil kommunikatsioonivoog püsib, ei katke. Kui olla kiire reageerimisega ning võimestunud, saame hoida kommunikatsioonivoogu kontrolli all ehk juhtida ise oma suhteid. Vastasel juhul laseme endid teadlikult kahjustada, sest võimalust suhteid kahjustada, intrigeerida juba kasutamata ei jäeta. Seega tuleb alati hoolikalt jälgida, et meie sõnumid on teistele pooltele alati üheselt arusaadavad ning meie loodud tähendus täidab oma funktsiooni sotsiaalsel, poliitilisel, kultuurilisel ning majanduslikul tasandil. Samuti peab mõtlema alati vastulause valmiduse vajalikkusele. Selle kõige teadvustamine eeldab sõnumi saatjalt teadvustatud tegutsemist sõnumi lihtsa ning arusaadavana hoidmisel. Sõnum peab alati olema arusaadav ning lähtuda tuleb sõnumit töötleva sihtrühma tasemest. Kui hoolimine on üks meie põhiväärtus, anname seda ka oma tegude ning sõnadega edasi. Üheks hoolimise indikaatoriks saame pidada oma järeltulevaid põlvkondasid, sest hoolimine algab kodust. Kui tunneme vastutust, hoolime ka inimene ühiskond suhtest.
Vastutust ning hoolimist toimivate suhete eest anname edasi ka siis, kui mõistame suhteid ajastute, sisu, konfliktide kontekstis ja realistlikult mõtestades anname olustikku, kui üldharivat ning huvitavat fakti edasi meid ümbritsevatele ning meist sõltuvatele inimestele. On väga huvitav teada, kuidas suhtlesid erinevad sugupooled eriajastutel, millised olid viisakusväljendused ning millisteks on need tänapäeval muutunud. Samuti, kui suletud või avatud on erinevad riigid - kontekstuaalsed suhted. Ideoloogilised konfliktid, mis võivad viia ning viivadki tõsiste (näiteks mittemõistmise tasandil) tegudeni. Lisaks veel võimu ümber jaotumine (võrguühiskonna I reegel) ning sellega kaasnev tegelik vastutus ning vastutuse puudumisel võimalikud markantsed fataalsed tagajärjed. Kogu olustiku teadlik tunnetamine, mõtestamine ning huvitavas sõnastuses edasi andmine parandab tegelikult kommunikatsioonikultuuri. Elades demokraatlikus ühiskonnas, kanname vastutust oma sõnade eest, sest peame ise oma sõnu kontrollima (totalitaarses ühiskonnas on inimestest see mõtteviis kaotatud).
Demokraatiat iseloomustabki kommunikatsiooni vabadus ning võrguühiskonna ümberpaiknemine tähendab sõnavabadust ning toetust demokraatiale. Alati leidub demokraatiat ohustavat tegevust, millest üks on andmeteallikates nuhkimine (IP-de jälgimine). Sellest järgmine, inimeste võimestunud olemise näitaja ongi vastuvõtu reflektsioon - kas astume vastu või laseme endid allutada, mis oleks mugandumine totalitarismi olemusega ning oma õiguste ning vastutuse ära andmine.
Oskusega, vastutada oma sõna eest ning hallata oma võimu, saame parandada oma elukvaliteeti. Paraneks eneseväljendus ning väheneks devalveerivate sõnumite hulk.
Kõik algab hoolimisest ja kõige lihtsam on mõtestatud suhtlemisega alustada iseendast ning perekonnast.
No comments:
Post a Comment